Jah, oma ühikatoast olen kohe-kohe välja lendamas. Ehk nad lähevad puhkusele ja kõik elutsejad heidetakse külma talve kätte. Sealhulgas ka mina. Õnneks minul on see väljapääse, et töötan hotellis, mille juhataja lubab mul ajutiselt tasuta seal peatuda. Teisisõnu, mul on soe voodi ja dušš olemas. Nii et pole hullu, eks ole? Tegelikult natuke on, sest imelik on elada töö juures. Oma tuba on ikkagi oma. Seal ei pea kellegagi arvestama, magan ja liigun siis kui tahan. Nüüd olen pidevalt töö juures, kus töökaalsased näevad iga mu liigutust. Mulle meeldib olla omaette, oma viimases postituses ma mainisin seda päris mitu korda. Nüüd on see meeldiv elamus mõneks ajaks peatatud.
Mis ma siis muud teinud olen? Võtnud vastu telefonikõnesid naljakatel kellaaegadel. Just minu emalt, kes arvab, et ma saan iga sekund temaga rääkida, kui tal aega on. Kahjuks see ei käi päris nii, ta oskab valida kellaaega, millal mul on muud ka teha. Täna ta helistas kell pool kaheksa, just siis kui ma hakkasin vahetust lõpetama. Pidin temast kiiruga vabanema. Ja nüüd olen viimased poolteist tundi jagelenud ex-töökaaslasega filosoofia, religiooni ja muudel teemadel, mis alati tekitavad vaidlusi. Einstein, Kant ja härra Joosep Tammo - meie peamised teemad.
Nüüd on veel pool tunnikest aega parjaks teha, et saaks töölt lahkuda. Siis Kikerpillile jõulukingis supitaldirkuid otsima. Ta ise kusjuures tahab saada kahte supitaldrikut. Väga veider kingisoov, aga eks mina ikka tulen vastu. Eriti kuna Haapsalus on paar kohta, kust saab huvitavaid ja odavaid nõusid taga ajada. Näteks on meil Samaaria poed. Neid lausa kaks ja see on hea. Siis emale tarvis leida võtmehoidja ja teha ehk mõned modifikatsioonid, et oleks ilusam ja isiklikum. Vanaemale kingituse tegemine on see aasta taaskord raske, ma ei tea, mida talle kinkida. Ehk vanavara poodides kolistades leian midagi, selle peale võib enam-vähem kindel olla.
R
No translation today, too sleepy.
No comments:
Post a Comment